Steven Ilves: kas valuvaigistid on järgmine narkootikum?

Steven Ilves: kas valuvaigistid on järgmine narkootikum?

„Nii oksükodooni kui ka teiste tugevate opioidsete valuvaigistite väärkasutuse kasv Euroopas on otsene hoiatus Eestile – kui jätkame senisel kursil, seisame peagi silmitsi rahvatervise probleemiga, mida oleks olnud võimalik ennetada,“ kirjutab endine organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Steven Ilves ja Tartu Ülikooli magistrant õppekaval „Muutuste juhtimine ühiskonnas“.

 

Oksükodoon on tugevatoimeline valuvaigisti, mis meditsiinivaldkonnas leiab kasutust peamiselt operatsiooni-, traumajärgse, vähi ja kroonilise valu korral. Ravimi peamine toime on valu vaigistamine, aga selle kasutamisel võib tekkida ka hingamisraskusi, unisust, eufooriat ja sõltuvust. Juhul, kui ravimit tarvitatakse koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega, on see väga ohtlik ning suremisoht suureneb märkimisväärselt. Eestis on oksükodooni kasutamine kümne aastaga kolmekordistunud. Tervisekassa andmetel on viimase nelja aasta jooksul kirjutatud oksükodooni pea 23 000 inimesele. Perioodil 2020-2024 suurenes retseptide arv iga aastaga ning samal ajavahemikul kasvas oksükodooniga seotud surmajuhtumite arv seitse korda. 

 

Paraku näeme, kuidas seaduslikult välja kirjutatud oksükodooni tabletid lähevad mustal turul hästi kaubaks. Apteegis maksab 80 mg valuvaigisti pakk pea 140 eurot, kuid haigekassa soodustusega on selle hind vaid 3,5 eurot. Üksainus tablett võib aga ebaseaduslikul turul maksta 50-60€. Ühes pakendis on tavaliselt 30-60 tabletti, mis tähendab, et nende kauplemisega on võimalik teenida märkimisväärset tulu. See loob ohtliku ja kurjategijatele kasumliku turu. Valuvaigistite vahendamisega teenitakse suurt kasumit ning seeläbi seatakse ohtu ka inimeste tervis. Lisaks ametlikult apteegist väljastatud tablettidele kaubeldakse mustal turul ka võltsitud ravimitega, mis sisaldavad eluohtlikke aineid nagu näiteks nitaseene.

 

Euroopa riikide kogemused ja sammud

 

Oksükodooni väärkasutus on ka mujal Euroopas tõsine probleem. Teiste riikide kogemusest saab tuua hirmuäratavaid näiteid selle kohta, kuidas ravimi kasutamise suurenemisega paralleelselt on kasvanud sõltuvusjuhtumite, üledooside ja surmajuhtumite arv. Euroopa Liidu narkootikumide ameti 2023. aasta raporti kohaselt on konfiskeeritud oksükodooni tablettide arv järjepidevalt kasvanud. See kõik viitab sellele, et ravimi levik ebaseaduslikul turul on selges kasvutrendis. Näiteks Rootsis suurenes oksükodooni retseptide arv aastatel 2006–2018 pea kümnekordselt ja selle tagajärjel kasvas ka ravimiga seotud surmade arv. Sel perioodil tuvastati üle 750 üledoosist tingitud surmajuhtumi, kus analüüsid näitasid oksükodooni tarvitamist. Probleemi tõsidusest annab aimu ka Šveitsi kogemus, kus ajavahemikus 2009-2016 suurenes oksükodooni tarvitajate üleannustamisega seotud kõnede arv riiklikkuse mürgistusteabekeskusesse 30 korda. 

 

Teistest riikidest on näiteid, et rangemate meetmete rakendamisel tasub olla ettevaatlik, sest nende järsk kasutuselevõtt võib tuua soovimatuid tagajärgi. Oluline on opioidide kättesaadavuse reguleerimisel see, et tagataks alternatiivsed ravivõimalused, mis on patsientidele ohutud ja tõhusad. Näiteks on Ameerika Ühendriikide kogemus näidanud, et oksükodooni väljakirjutamise piiramine ilma piisavate alternatiivsete valuravi võimalusteta võib viia selleni, et inimesed hakkavad otsima ravimit ebaseaduslikult turult. See kujutab endast suurt ohtu, sest mustal turul ei pruugi saadaval olla õige oksükodoon, vaid selle asemel levivad võltsitud tabletid, mis võivad sisaldada äärmiselt ohtlikke aineid. Ka Eestis on tuvastatud juhtumeid, kus kurjategijad on müünud oksükodooni nime all eluohtlikke tablette, mis on sisaldanud nitaseene.

 

Mitmed Euroopa riigid on juba astunud samme, et ravimi laialdast levikut piirata. Näiteks Hollandis on keelatud võimalus saada sama ravimi retsepti mitmelt arstilt. Ungaris väljastatakse tugevamaid oksükodooniretsepte ainult vähi või kasvajatega näidustustega patsientidele. Sloveenias on suurendatud kuritarvitamist takistavate valuvaigistite oksükodooni-naloksooni kombinatsiooni kasutamist, et vähendada sõltuvusriski jäämist. Rootsis ja Norras eelistatakse opioide määrata vaid viimase võimalusena ning esmalt kasutatakse eelkõige teisi ravimeetodeid. Samuti on mitmel pool piiratud retseptide väljastamise perioodi, kus ühe retsepti alusel saab määrata ravikuuri maksimaalselt 30 päevaks ja retsepte ei saa automaatselt uuendada ilma arsti uue konsultatsioonita.

 

Eesti politsei keskendub narkokuritegude avastamisele ja tõkestamisele, et seeläbi hoida meie tänavad uimastitest puhtana. PPA huviorbiidis on kõik inimesed ja võrgustikud, kes on seotud ka narkootiliste ravimite vahendamisega. Paralleelselt Eestis toimuvale jälgib politsei aktiivselt ka rahvusvahelises narkoäris toimuvat ja sotsiaalmeedia uimastikaubandust. Oksükodooni ja teiste tugevate sõltuvust tekitavate opioidide väärkasutuse tõkestamine eeldab mitmete osapoolte panust. PPA teeb juba selles vallas koostööd Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudiga. Näiteks teavitatakse Terviseametit juhtumitest, kui tekib kahtlus, et oksükodooni määratakse inimestele, kelle puhul on alust arvata, et ravimi vajadus on seotud pigem sõltuvuse rahuldamise või uimastiturul kauplemise kui meditsiinilise näidustusega. Tervise Arengu Instituudiga vahetatakse aga infot ainete leviku ja koostise kohta ning üheskoos proovitakse leida lahendusi olukorra parandamiseks. Samas on näha, et senised sammud ei ole olnud piisavad ning peame kasvavat probleemi lahendama laiemalt.  

 

Kuidas Eesti võiks edasi minna?

 

Opioidide väärkasutuse ja sõltuvuse ennetamisel on oluline eelkõige tõsta just tervishoiutöötajate teadlikust. Senisest rohkem tuleb rääkida ja teha koolitusi, mis käsitlevad opioidide väljakirjutamise parimaid praktikaid, sõltuvusriske ja võimalikke tagajärgi nii patsientidele kui ka ühiskonnale. Niiviisi saame ennetada oksükodooni ja teiste sõltuvust tekitavate ravimite liigset ning ebamõistlikku kasutamist. Koos teadlikkuse tõstmisega peab üle vaatama ka ravimite määramise põhimõtted. Näiteks üle 20 mg oksükodooni sisaldavaid ravimeid tuleks võimalusel määrata üksnes onkoloogiliste diagnoosidega patsientidele nagu on praktiseeritud ka Ungaris. Iga opioidravi alustav patsient peaks saama juba alguses ravikuuri alustamise ja lõpetamise plaani. Samuti on oluline järgida rangemat regulatsiooni ehk võtta kasutusele turvalisemad retseptivormid ja piirata oksükodooni retsepti kehtivusaega. Muuhulgas tuleks kehtestada vanusepiir oksükodooni ja teiste tugevatoimeliste opioidide väljastamisele, et ennetada noorte juba varases eas sõltuvusse sattumist.

 

Eestis on küll loodud ravimite jälgimissüsteem, mis peaks aitama avastada liigset opioidide määramist. Samas annavad olemasolevad andmed alust arvata, et see süsteem ei ole takistanud ravimi väärkasutust ega retseptide arvu suurenemist. Probleemi lahendamisel on vaja senisest tõhusamaid süsteeme, mis aitaksid võimalikult vara avastada ravimi liigset väljakirjutamist ja ennetada selle võimalikku kuritarvitamist.

 

Opioidide kasutust aitaks vähendada ka see, kui laiendaksime ja soodustaksime mitteopioidsete valuravi kasutamist kroonilise valu puhul. Suurendades ravimeetodite kättesaadavust, vähendab see opioidide vajadust ja seeläbi ka nende väärkasutuse riski. Näiteks pakuvad mitmed uuringud ja teadustööd, sealhulgas Heli Veberi magistritöö, ülevaadet mittefarmakoloogiliste meetodite tõhususest ägeda valu leevendamisel. Oluline on kiirendada selliste ravimite kasutuselevõttu, mida ei saa süstida, suitsetada ega ninna tõmmata ja eelkõige eelistada just neid alternatiive.
 

Samuti peab Eesti aktiivselt toetama spetsiaalseid sõltuvusravi programme, et aidata vältida sõltuvuses olevate patsientide pöördumist ebaseaduslike opioidide või teiste ohtlike narkootiliste ainete poole. Väga oluline on tagada ka naloksooni kättesaadavus apteekides käsimüügiravimina, sest seeläbi oleks võimalik senisest paremini ära hoida üledoosidest tingitud surmasid.

Meil on võimalus ennetada laiaulatuslikku rahvatervise probleemi. Selleks peame võtma eeskuju Euroopa parimatest praktikatest, kohandama teiste riikide kogemused Eesti tervishoiusüsteemi vajadustega ning tegema tihedat koostööd Terviseameti, Ravimiameti ja Tervise Arengu Instituudiga. Ainult üheskoos tegutsedes on võimalik tagada retseptiga opioidide vastutustundlik väljakirjutamine, suurendada tervishoiutöötajate teadlikkust, arendada alternatiivseid valuravi meetodeid ning ennetada ravimite väärkasutust ja nende sattumist uimastiturule.

Allikas: Postimees, 2025.

Mine tagasi