Steven Ilves: Kuidas erinevad riigid võitlevad oksükodooni sõltuvuskriisiga?

Tervishoiusüsteemide erinevad praktikad ja regulatsioonid ravimite väljakirjutamise osas omavad olulist rolli oksükodooni levikus ja sõltuvusprobleemide kujunemises Euroopa riikides.

Näiteks Pranstusmaal on oksükodooni retseptil piiratud kehtivus 28 päeva, ilma kordusretsepti võimaluseta. Sellegipoolest on viimase 15 aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud retseptiopioidide väljakirjutamine, millega kaasnevad sõltuvus- ja mürgistusprobleemide sagenemine. Eraldi probleemina on esile kerkinud ”doctor shopping”, kus patsiendid pöörduvad sama ravimi saamiseks mitme erineva arsti poole. (Soeiro et al., 2021; Marie & Noble, 2023)

Hollandis ja Saksamaal on varasemalt olnud opioidide väljakirjutamise regulatsioonid liberaalsemad ja patsiendil oli lihtsam juurdepääs retseptiopioididele. Selle tagajärjel on oksükodooni tarvitamine nendes riikides järsult suurenenud, põhjustades suuremat koormust haiglatele ja suuremat haiglaravi vajadust opioidisõltuvuse tõttu. (Kalkman jt, 2019)

Siiski on Holland ja Saksamaa retseptopioidide poliitikat karmistanud. Holland on hiljuti kehtestanud meetmed, mis piiravad võimalust sama ravimi retsepti saada mitmelt erinevalt arstilt ehk nn ”doctor shopping”-u vähendamiseks (Knio & Capurso, 2025). Saksamaal nõutakse opioide välja kirjutavatelt arstidelt regulaarset riskianalüüsi ja peetakse rangeid kvoote ravimite väljastamisel (Goosdeel, 2024).

Rootsis on opioidretseptide arv tõusnud 2006-2018.a perioodil, mille tulemusena suurenes järsult ka oksükodooniga seotud surmade arv. See näitab, et mida liberaalsem on opioidretseptide regulatsioonid ja praktika, seda tõsisema opioidsõltuvuse ja surmade kasvu see endaga kaasa toob (Fugelstad et al., 2022). Samas uuringute kohaselt eelistavad Rootsi ja Norra arstid opioidide asemel kasutada esmalt teisi ravimeetodeid nagu füsioteraapia (McMahon, 2025).

Ungaris on oksükodooni kasutus piiratud peamiselt onkoloogiliste haigustega patsientidele, kuigi väiksemad oksükodooni doosid (5-20 mg) on lubatud ka mittevähivalu raviks. Ungari süsteem on rangemalt reguleeritud kui teistes riikides ja nõuab arstide poolt ranget dokumentatsiooni pidamist, mis on aidanud hoida opioidikriisi kontrolli all. Vaatamata sellele on viimastel aastatel siiski märgata oksükodooni kasutamise kasvu ambulatoorses ravis. (Engi et al., 2022)

Eestis on opioidide määramise poliitika olnud pigem konservatiivne, kuid viimastel aastatel on opioidide kasutamine valuravis siiski suurenenud, peamiselt oksükodooni ja kodeiini osas (Kalistratov & Kalda, 2024). Eestis on Terviseamet suurendanud opioidiretseptide kontrolli, võttes kasutusele rangemad järelevalvemeetmed, et vähendada oksükodooni ja teiste opioidide väärkasutust (Goosdeel, 2024).

Mitmed riigid on opioidide kuritarvitamise vältimiseks karmistanud retseptiregulatsioone ja võtnud kasutusele uusi formulatsioone, kuid samas on oluline arvestada võimalike soovimatute tagajärgedega. Näiteks Ameerika kogemus näitab, et opioidide, nagu oksükodoon, väljakirjutamise piiramine ilma alternatiivsete valuravi võimalusteta võib suunata patsiendid ebaseaduslike opioidide juurde, suurendades seega sotsiaalseid kahjusid. (Hooijman et al., 2021)

Eestis on olnud juhtumeid, kus kurjategijad müüvad oksükodooni pähe tapvaid preparaate, milles isotonitaseenid (Postimees, 2024).

Oluline roll on tervishoiutöötajate teadmised ja hoiakud opioidide väljakirjutamisel. Uuringute kohaselt ei ole paljud Euroopa tervishoiutöötajad piisavalt teadlikud oksükodooni suurest sõltuvusriskist ega selle väärkasutamise võimalikest tagajärgedest, eriti kui ravimit kasutatakse koos teiste psühhoaktiivsete ainetega, mis tõstab surmariski märkimisväärselt. (Marie & Noble, 2023)

Ühendkuningriigis on Riiklik Tervishoiuamet (NICE) eemaldanud opioidid kroonilise mittevähivalu ravisoovitustest ja soovitab arstidel opioidravi alustamisel alati kokku leppida patsiendiga ravikuuri lõpetamise plaani. See on olnud tõhus meede opioidide tarbimise kontrolli all hoidmisel ja sõltuvusprobleemide ennetamisel. (Levy et al., 2021)

Kahjuks ei erista enamik riike ega EMCDDA (Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus) oma andmete seiresüsteemides erinevaid retseptiravimina kasutatavaid opioide (nt oksükodoon ja fentanüül) klassikalistest opioididest. See on äärmiselt oluline, kuna andmed võivad näidata, et üldine sõltuvusravi vajadus opioidide tõttu viimastel aastatel vähenenud, varjab see reteptiopioidide tõttu sõltuvusravi vajavate patsientide arvu kasvu. (Kalkman et al., 2019)

Euroopas on hakatud kasutusele võtma uusi kuritarvitamist takistavaid opioidide formulatsioone (ADF – Abuse-Deterrent Formulations), mille eesmärk on vähendada opioidide väärkasutamise võimalust. USA kogemusele tuginedes on ADF oksükodoonil olnud märkimisväärne mõju kuritarvitamise ja kõrvalekallete vähendamisel. Eriti tõhus on see olnud opioidide intravenoosse ja inhaleerimise teel manustamise piiramisel. Euroopas on ADF-de kasutuselevõtt siiski veel algusjärgus ja nende mõju hindamiseks on vajalik põhjalikum uurimine ning pikemat rakendamise perioodi. Näiteks on hiljuti turule toodud fikseeritud annusega pikatoimeline (ER) oksükodoon, mis sisaldab opioidide antagonisti naltreksooni, eesmärgiga takistada ravimite mittesihipärast manustamist – neid ei ole võimalik purustada, lahustada ega süstida. USA-s 2010. aastal reformuleeritud OxyContin OP vähendas märkimisväärselt ravimi mittesuukaudset väärkasutamist, sh sissehingamist ja süstimist, suunates tarvitamise valdavalt suu kaudu manustamisele. Sellest tulenevalt on ADF formulatsioonide kasutuselevõtt oluline samm opioidide väärkasutuse ennetamisel. (Pergolizzi et al., 2018)

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi Euroopa riigid on rakendanud mitmeid erinevaid meetmeid oksükodooni väärkasutuse piiramiseks, jääb nende tõhusus kohati ebaühtlaseks. Edukamad on olnud riigid, kus opioidide väljakirjutamise reeglid on rangemad ja kus ennetusmeetmed on kombineeritud teadlikkuse tõstmise ja järelevalve süsteemidega.